axali qarTuli saliteraturo enis sakiTxebi
axali qarTuli saliteraturo enis sakiTxebi
axali qarTuli saliteraturo enis sakiTxebi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
iberiul-kavkasiuri enaTmecniereba<br />
XXXVI 2008<br />
giorgi gogolaSvili<br />
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> ∗<br />
I. samec<br />
mecni<br />
niero lite<br />
tera<br />
ratu<br />
turis ena<br />
<strong>qarTuli</strong> samecniero <strong>enis</strong> aGdgena-aGorZineba XX saukunis dasawKis-<br />
Si dakavSirebulia <strong>qarTuli</strong> universitetis daarsebasTan. vsaubrobT<br />
aGdgena-aGorZinebaze da ara Seqmnaze. igulisxmeba: <strong>qarTuli</strong> samecniero<br />
azrovneba (Sesabamisad <strong>qarTuli</strong> samecniero ena) Znelbedobis gamo dakninda<br />
da daeca. XX s-is ocdaaTian wlebSi i. JavaxiSvili werda: `qar-<br />
Tuli mecnierebis ganviTarebas veraferi Seakavebs, mkvdreTiT aGdga is<br />
mecniereba da kultura, romelic me-13 saukunis bolodan mokvdinebuli<br />
iKo~ (oqmebi, gv. 75). Tbilisis universitetis daarseba gaxda safuZveli<br />
<strong>qarTuli</strong> samecniero azris aGorZinebisa, _ wers arn. Ciqobava (Ciqobava<br />
1968).<br />
<strong>qarTuli</strong> universitetis daarsebis erT-erTi umTavresi mizani qar-<br />
Tuli <strong>enis</strong> funqcionirebis ares gafarToeba iKo. am movlenas zogadad<br />
aseTi Sefaseba eZleva: `XX saukunis 10-20-ian wlebSi cxovrebis revoluciurma<br />
gardaqmnebma, <strong>qarTuli</strong> universitetis daarsebam, erovnuli<br />
TviTSegnebis aGorZinebam, <strong>qarTuli</strong> <strong>enis</strong> saxelmwifo enad gamocxadebam<br />
<strong>axali</strong> Tvalsa<br />
sawi<br />
wieri gadauSa<br />
Sala qarTul sali<br />
lite<br />
tera<br />
ratu<br />
turo enas... ukve<br />
gegma<br />
mazo<br />
zomi<br />
mieri, mecni<br />
cnieru<br />
rulad gaaz<br />
azre<br />
rebu<br />
buli enobri<br />
obrivi<br />
politikis saxes<br />
atarebs is, rac adre met-naklebad stiqiuri xasiaTisa iKo~ (JorbenaZe<br />
1989, 166).<br />
axladdaarsebulma universitetma upirveles miznad daisaxa, mecnierebis<br />
Kvela dargi qarTulad ametKvelebuliKo. universitetis pirvelma<br />
reqtorma, cnobilma qimikosma, profesorma petre meliqiSvilma universitetis<br />
gaxsnis dGes, 1918 wlis 26 ianvars, Tavis sitKvaSi Tqva:<br />
`Cven, qarTvelebi, mcire xalxi varT, Cven ar vTamamdebiT, SevadaroT sakuTari<br />
Tavi did xalxebs, Cveni swrafvac aseve mokrZalebulia. Cven<br />
gvsurs, im enaze, romel<br />
melzec pirve<br />
velad gavi<br />
vigo<br />
goneT<br />
dedis dis alersi da<br />
pirve<br />
velad avla<br />
lapa<br />
parak<br />
rakdiT, movis<br />
vismi<br />
minoT mecni<br />
cnieru<br />
ruli yeSma<br />
mari<br />
rite<br />
teba<br />
bani<br />
da<br />
is humanitaruli principebi, romlebic namdvili kulturis safuZvlebia.<br />
Cven vafuZnebT qarTul universitets imisTvis, rom saSualeba mivceT<br />
Cvens xalxs, mSobli<br />
liur enaze gaec<br />
ecnos da aiTvi<br />
visos mecni<br />
cnieru<br />
ruli<br />
∗<br />
naSromi Sesrulebulia `volksvagen-stiftung~-is proeqtiT `enobrivi situacia<br />
Tanamedrove saqarTveloSi~.
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 93<br />
yeSma<br />
mari<br />
rite<br />
tebis sawKise<br />
sebi<br />
bi~ (meliqiSvili 2000).<br />
es saJarod gacxadebuli mizania universitetis daarsebisa.<br />
am Temaze (<strong>qarTuli</strong>s, rogorc samecniero <strong>enis</strong>, aucileblobaze...)<br />
vrclad saubrobs i. JavaxiSvili <strong>qarTuli</strong> universitetis 20 wlisTavisadmi<br />
miZGvnil saiubileo sxdomaze. am sitKvis stenografiuli Canaweri<br />
gamoqveKnda 1971 wels (JavaxiSvili 1971).<br />
moviKvanT ramdenime citatas:<br />
`saqarTveloSi mospobili iKo <strong>qarTuli</strong> ena, rogorc savaldebulo<br />
ena. me-19 saukunis ganmavlobaSi araerTxel aGZrula sakiTxi universitetis,<br />
an, saerTod, umaGles saswavleblis daarsebis Sesaxeb, magram ma-<br />
Sin qarTul umaGles saswav<br />
swavle<br />
lebel<br />
belze ki ar ocne<br />
nebob<br />
bobdnen<br />
dnen, _ romlis<br />
ganxorcieleba im pirobebSi sruliad SeuZlebeli iKo, imitom rom<br />
swavle<br />
leba qarTu<br />
Tulad ar SeiZ<br />
iZle<br />
lebo<br />
boda<br />
da, aramed es unda KofiliKo saxelmwifo<br />
umaGlesi saswavlebeli savaldebulo rusuli eniT, romelic,<br />
rasakvirvelia, saqarTvelos mosaxleobisaTvis, xalxisTvis gaugebari iqneboda.<br />
metis Tqma SemiZlia: qarTvelma inteligenciam TviTon ar icoda<br />
xeirianad <strong>qarTuli</strong> laparaki... qarTvel inteligencias saKvelpuro<br />
laparakis garda sxva saganze qarTulad laparaki ar exerxeboda. es Cveulebrivi<br />
iKo da, Tu gnebavT, amis gamo <strong>qarTuli</strong> ena arasavaldebulod<br />
cxaddeboda, is ikiTxeboda mesame klasamde an meeqvse gakveTilad, an im<br />
dros, rodesac germanuls da franguls aswavlidnen da am arasavaldebulo<br />
sagans TiTqmis aravin swavlobda~ (JavaxiSvili 1971, 6).<br />
am monakveTSi i. JavaxiSvili daaskvnis: `amgvarad, qarTveli inteligencia<br />
sruliad daSorebuli iKo xalxs; xalxisa da inteligenciisaTvis<br />
gaugebari iKo xSirad zraxvebi, romlebic maT hqondaT... me, rasakvirvelia,<br />
ar vgulisxmob politikur sakiTxebs, _ politikuri <strong>sakiTxebi</strong> ga-<br />
Suqebuli iKo da presaSic moipoveboda, _ vgulisxmob samecniero<br />
mwerlobas da samecniero azrovnebas~ (iqve).<br />
gavxazavT: i. JavaxiSvili sagangebod mianiSnebs _ XX saukunis dasawKisSi<br />
saqarTveloSi ar arsebobs <strong>qarTuli</strong> samecniero ena, gansxvavebiT<br />
<strong>qarTuli</strong> politikuri <strong>enis</strong>agan.<br />
<strong>qarTuli</strong> samecniero <strong>enis</strong> CamoKalibeba (aGorZineba da ganviTareba<br />
_ rogorc miuTiTebda i. JavaxiSvili) ar iKo ioli saqme. dGevandeli<br />
gadasaxedidan arc ise Znelia SevafasoT is Gvawli, rac XX saukunis<br />
dasawKisis qarTvelma moGvaweebma gaakeTes am TvalsazrisiT.<br />
es saqme (<strong>qarTuli</strong> samecniero <strong>enis</strong> CamoKalibeba) inteligencias unda<br />
etvirTa. XIX saukuneSi rusulma politikam SeZlo qarTveli inteligenciisaTvis<br />
iseTi pirobebi Seeqmna, maT es tvirTi ver ezidaT:<br />
`ganaTlebuli inteligencia CamoSorebuli iKo Tavis qveKanas, mas rom<br />
surveboda kidec emoGvaweva im sferoSi, romelic mas dasaxuli hqonda<br />
miznad, amis SesaZlebloba ar iKo... qarTul enas araTu ganviTarebis<br />
SesaZlebloba mospobili hqonda, aramed pirdapir iseTi pirobebi iKo,<br />
rom unda daeviwKa inteligencias <strong>qarTuli</strong> ena. rasakvirvelia, xalxi,
94<br />
g. gogolaSvili<br />
masa, romelic erovnuli ganZis pirveli matarebelia, ganagrZobda am<br />
enaze laparaks, magram inteligenciisaTvis es ena ukve dedaena aGar<br />
iKo... bevri rusulad azrovnebda da qarTulad werda. TavianTi azris<br />
gamoTqma uZneldebodaT~ (JavaxiSvili 1971, 7).<br />
cxadia, ramdenadac ufro Znelia da rTuli saqme, imdenad sapatio<br />
da mniSvnelovania misi ganxorcieleba. roca vsaubrobT qarTul samecniero<br />
<strong>enis</strong> CamoKalibebaze, Seufasebelia roli ivane JavaxiSvilisa da<br />
misi TanamebrZolebisa.<br />
<strong>qarTuli</strong> universiteti _ es aris qarTulad ametKvelebuli sauniversiteto<br />
disciplinebi. rogorc iTqva, amisaTvis niadagi TiTqmis ar<br />
arsebobda. swored XX saukunis dasawKisSi daigegma nabiJ-nabiJ am didi<br />
saqmis ganxorcieleba. kvlav movusminoT i. JavaxiSvils: `pirveli, rasac<br />
unda miqceoda KuradGeba _ es aris <strong>qarTuli</strong> kulturis Seswavla; qar-<br />
Tuli kulturis codna mogvcemda saSualebas, im Zveli maragis gamosa-<br />
Keneblad, romelzedac unda aGmocenebuliKo, Tu gnebavT, aGmdgariKo<br />
mkvdreTiT Zveli <strong>qarTuli</strong> mecniereba _ odesGac mdidari, magram Semdeg<br />
dakninebuli. am mizniT sayi<br />
yiro iKo termi<br />
mino<br />
nolo<br />
logi<br />
giis is masa<br />
sale<br />
lebis<br />
dagro<br />
grove<br />
veba<br />
ba, amaTanave, saSualeba unda hqonoda axalgaz<br />
gazrdo<br />
rdobas, mecni<br />
cnie-<br />
reba Sees<br />
eswav<br />
wavla qarTu<br />
Tulad da msJelo<br />
lobis unari gamoemu<br />
muSa<br />
Save<br />
vebi<br />
bina<br />
na.<br />
amisTvis<br />
1907 wels daar<br />
arse<br />
sebu<br />
buli iKo peter<br />
terburg<br />
burgSi qarTu<br />
Tuli samec<br />
mec-<br />
niero wre. TiTqmis sruliad martivi da umniSvnelo ambavia, magram am<br />
samecniero wreSi studentebi rom Tavs iKridnen, msJelo<br />
loba warmoeb<br />
ebda<br />
qarTu<br />
Tulad<br />
lad~ (JavaxiSvili 1971, 10).<br />
faqtobriv, am droidan, peterburgis studentTa samecniero wris<br />
muSaobis dawKebidan, daedo saTave Tanamedrove <strong>qarTuli</strong> samecniero<br />
<strong>enis</strong> CamoKalibebas. cxadia, sakmaod mwiri, magram uaGresad energiuli<br />
da Tavdadebuli ZalebiT daiwKo am ideis xorcSesxma. `qarTvel studentTa<br />
samecniero wre erT-erTi pirveli organizaciuli warmonaqmni<br />
iKo, sadac qarTulad mecnieruli ena gaikveTa~ (JorbenaZe 1981, 148).<br />
aqve farTod gaiSala terminologiuri muSaoba _ upirvelesi piroba<br />
<strong>qarTuli</strong> samecniero <strong>enis</strong> ganviTarebis: `sakvirveli unari hqonda privat-docent<br />
ivane JavaxiSvils. igi axerxebda sataxto qalaqis saimperatoro<br />
universitetSi qarTuladac waekiTxa leqcia (roca msmenelebi<br />
mxolod qarTvelebi iKvnen) da Seeqmna momaval mecnierTa axalgazrduli<br />
birTvi, romlebic mecnierebis Zvel da axal cnebebs Tamamad aametKvelebdnen<br />
qarTul enaze. wamowKeba martooden humanitarul dargeb-<br />
Si mecnieruli terminologiis daxvewa-dawinaurebiT rodi izGudeboda.<br />
TandaTan wris wevrebi bunebismetKvelebis dargis terminologiazec<br />
zrunvdnen. ase, `1915 wels wris wevrebi agrovebdnen masalas <strong>qarTuli</strong><br />
<strong>enis</strong> teqnikuri leqsikonisaTvis. <strong>qarTuli</strong> xelnawerebidan da Zveli nabeydi<br />
wignebidan iwerdnen mecnierul terminebs da gamoTqmebs fizika-<br />
Si, maTematikaSi, botanikaSi, medicinaSi, logikasa da sxva dargebSi~<br />
(JorbenaZe 1881, 148).
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 95<br />
`<strong>qarTuli</strong> samecniero wris wevrebma Seadgines qarTul jurnal-gazeTebSi<br />
dabeydili statiebisa da masalebis (1852-1910) bibliografia.<br />
misi gamocema ganzraxuli iKo ramdenime wignad. daibeyda mxolod I tomi,<br />
romelic Seicavs enaTmecnierebis, eTnografiis, arqeologiis, istoriis,<br />
xalxuri sitKvierebisa da Zveli mwerlobis bibliografias~ (Sani-<br />
Ze 1984, 41). wigni gamoica peterburgSi 1916 wels i. KifSiZis winasitKvaobiT.<br />
gansakuTrebuli mniSvneloba eniyeba am wris mier momzadebul studentTa<br />
samecniero Sromebis krebuls, romelic TbilisSi daibeyda<br />
1915 wels. igi gamoica samecniero wris xelmZGvanelis, ivane JavaxiSvilis,<br />
winasitKvaobiT. krebulSi 7 moxseneba gamoqveKnda:<br />
1. a. SaniZe _ <strong>qarTuli</strong> kiloebi mTaSi;<br />
2. SoTa dadiani _ qarTveli qalebi istoriuli wKaroebisa da<br />
`vefxistKaosnis~ mixedviT;<br />
3. i. anTaZe _ Kmebis mflobelobis xasiaTi saqarTveloSi;<br />
4. d. kakabaZe _ <strong>qarTuli</strong> xatebis moyedilobis saxeebi;<br />
5. g. TarxniSvili _ sasamarTlo warmoeba saqarTveloSi;<br />
6. i. anTaZe _ wKlis mflobeloba da sarwKavi wKali saqarTveloSi;<br />
7. g. yubabria _ moqalaqeobrivi hangebi ilia yavyavaZis nawarmoebebSi.<br />
am krebulis mniSvnelobis Sesafaseblad movixmobT amonarids i. JavaxiSvilis<br />
winasitKvaobidan: `guli sixaruliT mevseba, rodesac<br />
vrwmundebi, rom <strong>qarTuli</strong> samecniero wris muSaobam aramcTu amaod ar<br />
Caiara, aramed Tavisi naKofic gamoiGo da imedi maqvs, rom am pirveli<br />
krebulis TanamSromelTa umetesi nawili, Tu Kvelani ara, momavalSic<br />
samecniero muSaobas Tavs ar daanebebs da SeZlebisagvarad qarTul Ga-<br />
rib samec<br />
mecni<br />
niero mwerlo<br />
lobis<br />
gamdidrebas xels SeuwKobs~.<br />
`qarTul Garib samecniero mwerlobis~, anu <strong>qarTuli</strong> samecniero<br />
<strong>enis</strong>, CamoKalibebaSi es iKo uaGresad warmatebuli nabiJi _ pirve<br />
veli<br />
samec<br />
mecni<br />
niero krebu<br />
buli qarTul enaze<br />
ze!<br />
mogvianebiT am faqts ase Seafasebs i. JavaxiSvili: `samecniero wris<br />
muSaobam saSualeba misca axalgazrdobas, daswafeboda mecnierebas Tavis<br />
dedaenaze da amis naKofi gaxlavT pirveli krebuli, romelic daibeyda,<br />
peterburgis <strong>qarTuli</strong> samecniero wris krebuli, romelic sxvadasxva<br />
dargebis gamokvlevebi iKo dabeydili, dawerilia studentTa mier:<br />
xelovnebis, istoriis, samarTlis, ekonomikis _ Kvela am dargis _<br />
Sesaxeb werilebia moTavsebuli. amgvarad, saqme nawilobriv gaiCarxa~<br />
(JavaxiSvili 1971, 11).<br />
`saqmis nawilobriv gaCarxvad~ sauniversiteto ideis ganxorcielebis<br />
gzaze miGweul warmatebas gulisxmobs.<br />
imjamad, roca peterburgSi muSaobas iwKebda `qarTvel studentTa<br />
samecniero wre~ (1907w.), TbilisSi e. TaKaiSvilis TaosnobiT daarsda
96<br />
g. gogolaSvili<br />
`saqarTvelos saistorio da saeTnografio sazogadoeba~. `realurad,<br />
swored am gaerTianebaTa samecniero da sazogadoebrivi saqmianobis gamocdilebam<br />
gadaadgmevina saboloo nabiJi qarTul sazogadoebas erovnuli<br />
universitetis dasafuZneblad~ (margvelaSvili 2000, 67). saistorio<br />
da saeTnografio sazogadoebas hqonda ganKofilebebi: saistorio,<br />
saarqeologio, saeTnografio, saanTropologio, salingvisto da sanumizmatiko<br />
(metreveli 1982, 1985) `sazogadoebam daarsebisTanave didi<br />
TanagrZnoba moipova saqarTvelos mosaxleobaSi~ (metreveli 1985).<br />
sazogadoebis saqmianobis gansakuTrebul damsaxurebad unda miviCnio<br />
mis mier gamoceuli ori seria: `Zveli saqarTvelo~ da `saqarTvelos<br />
siZveleni~.<br />
`Zveli saqarTvelo~ saqarTvelos saistorio da saeTnografio sazogadoebis<br />
mier daarsebuli seriuli samecniero krebuli iKo. sul<br />
gamoica 4 tomi: t. I _ 1909w.; t. II _ 1913 w.; t. III _ 1913-14w.; t. IV<br />
_ 1914-15w. rogorc iTqva, sazogadoeba TbilisSi daarsda da es krebulebic<br />
TbilisSi gamoica. krebulSi ibeydeboda imdroindel qarTvel<br />
mecnierTa gamokvlevebi, referatebi, sxvadasxva istoriuli, literaturuli,<br />
arqeologiuri da eTnografiuli masala. krebuli gamodioda e.<br />
TaKaiSvilis redaqtorobiT (metreveli 1982). qarTul samecniero <strong>enis</strong>a<br />
da samecniero azris CamoKalibebisaTvis ganusazGvrelia am gamocemis<br />
roli.<br />
aseve didmniSvnelovania sazogadoebis mier daarsebuli meore seriac<br />
_ `saqarTvelos siZveleni~. faqtobriv, es iKo qarTul dokumentTa<br />
krebuli, romelic gamodioda e. TaKaiSvilis redaqtorobiT. `saqar-<br />
Tvelos siZveleni~ pirveli tomi e. TaKaiSvilma gamosca sazogadoebis<br />
daarsebamde _ 1899 wels. tomSi Sevida 1362-1848 wlebis 431 dokumenti.<br />
rogorc miuTiTeben (metreveli 1982), am I tomis mTeli tiraji<br />
gamosvlisTanave daiwva (gadarCa ramdenime cali). am tomSi dabeydili<br />
masalebidan 201 dokumenti Semdeg tomebSi gamoaqveKna e. TaKaiSvilma.<br />
Semdegi tomebis gamoqveKneba SesaZlebeli gaxda saistorio da saeTnografio<br />
sazogadoebis daarsebis Semdeg. II tomi gamoqveKnda 1909 wels;<br />
igi Seicavs XI-XIX saukuneebis 509 dokuments; II t. daibeyda 1910 wels;<br />
igi Seicavs 1408-1836 wlebis 587 dokuments. IV tomis pirveli Tabaxi<br />
daibeyda 1911 wels, magram mizezTa gamo beydva SewKda (tomi gamoqveKnda<br />
1926 wels). gamocema `Zvirfasi wKaroa saqarTvelos politikuri,<br />
socialuri, ekonomikuri, istoriuli kulturuli viTarebis, samar-<br />
Tlis warmoebis, Kofa-cxovrebis, gareSe qveKnebTan urTierTobis istoriuli<br />
da sxva <strong>sakiTxebi</strong>s Sesaswavlad~ (metreveli 1985). gamocemas gansakuTrebuli<br />
mniSvneloba eniyeba <strong>qarTuli</strong> semecniero terminologiis<br />
SesamuSaveblad.<br />
vimeorebT: peterburgis qarTvel studentTa samecniero wrem da<br />
saqarTvelos saistorio da saeTnografio sazogadoebis saqmianobam garkveuli<br />
safuZveli moamzada <strong>qarTuli</strong> universitetis Sesaqmnelad.
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 97<br />
aris seriozuli winaaGmdegobani. i. JavaxiSvilsa da mis TanamebrZolebs<br />
uxdebaT brZola im azris winaaGmdeg, rom `erovnuli universiteti<br />
ver SeZlebs mecnierebis ametKvelebas qarTul enaze~ (JorbenaZe<br />
1981, 200). `oldenburgi, vasilievi da sxvebi (ruseTis imperiis ganaTlebis<br />
saministros umaGlesi skolis reformis komisiis wevrebi _ g.<br />
g.) mzrunvelobiTi kiloTi gvirCevdnen, xeli agveGo am uimedo saqmis<br />
dawKebaze, romelsac saqarTvelos universiteti ewodeboda. qarTul<br />
enas ara aqvs arc mecnieruli terminologia, arc mecnieruli tradicia.<br />
Kvela amis Seqmna ara Tu Zneli, uimedo saqmeao~ (nucubiZe 1968).<br />
samwuxarod, amgvarive azris iKo cnobili akademikosi n. mari. man Tavisi<br />
azri gaacno 1917 wlis oqtomberSi ruseTis droebiTi mTavrobis<br />
saxalxo ganaTlebis reaqciul komisias (JorbenaZe 1981, 211).<br />
universitetis gaxsnis uaGresad saintereso da mZime istoria (amis<br />
Taobaze ix. i. JavaxiSvili, 1948; s. JorbenaZe, 1988 da sxva) warmatebiT<br />
dasrulda. 1918 wlis 26 ianvars (daviT aGmaSeneblis xsenebis dGes)<br />
gaixsna <strong>qarTuli</strong> universiteti. ar iKo SemTxveviT SerCeuli daviT aGmaSeneblis<br />
xsenebis dGec _ amiT gaixaza memkvidreobiToba: aGmaSeneblis<br />
epoqaSi gelaTSi iKo im droisaTvis tipiuri umaGlesi saswavlebeli<br />
_ gelaTis akademia (metreveli 1998). saxelwodeba <strong>qarTuli</strong> universiteti<br />
aseve mianiSnebda mizanze am umaGlesi saswavleblisa. swav-<br />
lebis ena qarTul universitetSi mxolod qarTu<br />
Tulia<br />
lia. es erT-erTi um-<br />
Tavresi pirobaa. kavkasiaSi pirvelma umaGlesma saswavlebelma araqar-<br />
TvelTa KuradGebac miipKro.<br />
amonaweri profesorTa sabyos 1918 wlis 13 aprilis sxdomis #9<br />
oqmidan:<br />
`12. gansa<br />
saxil<br />
xilve<br />
veli saga<br />
gani<br />
ni: Crdilo oseTis samoswavlo sabyosagan<br />
milocva qarTul universitets da SekiTxva, ra enaze<br />
ikiTxeba leqciebi universitetSi da miiGebian Tu ara<br />
osebi?<br />
ganaCe<br />
Ceni<br />
ni: gaegzavnos madloba da ecnobos, rom leqciebi<br />
qarTulad ikiTxeba, xolo miGebiT Kvela miiGebian<br />
ganurCevlad erovnebisa da sarwmunoebisa~ (oqmebi, gv.<br />
112).<br />
sxva ganacxadebac keTdeba: `leqciebi ikiTxeba qarTul enaze. universitetSi<br />
miiGebian orive sqesis pirebi saSualo ganaTlebiT, ganur-<br />
Cevlad erovnebisa da sarwmunoebisa~ (JorbenaZe 1981, 227).<br />
sworad xedaven mizans <strong>qarTuli</strong> universitetis Seqmnisas mezobeli<br />
erebi da magaliTad miiCneven TavianTTvis. gamoqveKnda somexi eqimis g.<br />
abelianis werili, romelsac `sJera erovnuli universitetisa da qar-<br />
Tuli mecni<br />
cnieru<br />
ruli azris warma<br />
mate<br />
tebi<br />
bisa<br />
sa, vinaidan misi swori sitKvebiT,<br />
siZneleebi SeiZleba gadailaxos, Tu universiteti Seqmnilia, vinaidan,<br />
`arcerT ers ar Seuqmnia Jer saxelmZvaneloebi, mecnieruli mwerloba<br />
da Semdeg universitetio~ (JorbenaZe 1981, 228).
98<br />
g. gogolaSvili<br />
<strong>qarTuli</strong> universitetis warmatebis sawindari qarTul enaze swavleba<br />
iKo. movusminoT i. JavaxiSvils: `didi dabrkoleba gveGobeboda<br />
win universitetis dawKeba-gafarToebasTan dakavSirebiT. is pirebi,<br />
romlebic mowveulni iKvnen da romelTac daiwKes leqciebis kiTxva,<br />
kargad iKvnen momzadebulni imdenad, rom qarTu<br />
Tulad Tavi<br />
visuf<br />
suflad Se-<br />
eZloT leqci<br />
ciebis waki<br />
kiTxva<br />
Txva, magram SemdgomSi rogorc iqneboda saqme,<br />
sad iKo is qarTu<br />
Tuli samec<br />
mecni<br />
niero termi<br />
mino<br />
nolo<br />
logia<br />
gia, uromlisodac leqciebis<br />
kiTxva ar SeiZleboda... codna sayiro mecnierebisa. umaGlesi saswavlebeli<br />
unda hgavdes umaGles saswavlebels. is unda warmoadgendes<br />
marTlac mecnierebis mwvervals da rogorc unda moxerxebuliKo es,<br />
rodesac Cven saSualo saswavleblisTvisac ar gvqonda momzadebuli<br />
terminologia. Jer termi<br />
mino<br />
nolo<br />
logia unda Segveq<br />
gveqmna<br />
mna. rodis Seiqmneboda<br />
terminologia? amas SeiZleba monawile grZnobda... winadadeba miveciT<br />
maT, Sesdgomodnen muSaobas (usasKidlod, imitom rom sxva saSualeba<br />
ar gvqonda), rom fizikaSi, qimiaSi, rac ki ram arsebobda, terminologia<br />
amoekribaT~ (JavaxiSvili 1971, 15).<br />
qarTul samecniero enas mKari safuZveli eqmneba. `Kovel dargSi<br />
damzadebuli saterminologio masala Koveli leqciis Semdeg sxdomebze<br />
ganixileboda. ase Seiqmna saxeldaxelo SeTanxmebaze damKarebuli terminologia~<br />
(iqve).<br />
sagangebod amaxvileben KuradGebas skolis saxelmZGvaneloebis enaze:<br />
es erT-erTi mTavari pirobaa erTiani samecniero <strong>enis</strong>, erTiani samecniero<br />
terminologiis damkvidrebisa. `udidesi mniSvneloba aqvs, rodesac<br />
samecniero terminologia erTgvaria Kvelgan _ saSualo saswavlebelSic<br />
da umaGles saswavlebelSic... saerTo terminologia iKo Sesaqmneli,<br />
rom, roca saSualo skolidan Semovlen umaGles skolaSi,<br />
maTTvis ucnobi ar KofiliKo es terminologia... Semdeg Seiqmna saterminologio<br />
komiteti~ (JavaxiSvili 1971, 16).<br />
sizustisaTvis: `saterminologio seqcia~ qarTul universitetSi<br />
daarsda 1918 welsve. mas i. JavaxiSvili xelmZGvanelobda. gazeTi `saxalxo<br />
saqme~ werda: `terminologiis xaziT universitetSi saswrafo<br />
muSaoba swarmoebs Kvela dargSi, gansakuTrebiT ki <strong>qarTuli</strong> <strong>enis</strong> terminebis<br />
SedgenaSi. amieridan ki vinc saxelmZGvaneloebis Sedgenaze imu-<br />
Savebs, angariSi unda gauwios im terminebs, romlebic ukve SemuSavebulia<br />
universitetis profesorebis mier~ (`saxalxo saqme~).<br />
saterminologio komisiis muSaoba Cveni TemisaTvis, cxadia, mniSvnelovania,<br />
magram amJerad amaze zedmet KuradGebas aGar SevaCerebT. am<br />
sakiTxs mkiTxveli SeiZleba gaecnos r. GambaSiZis monografiidan `qar-<br />
Tuli samecniero terminologia da misi Sedg<strong>enis</strong> ZiriTadi principebi~<br />
(Tbilisi, 1986)<br />
qarTveli sazogadoeba monatrebulia qarTul enaze leqciis waki-<br />
Txvas. amitom kidev erTi simZime itvirTa i. JavaxiSvilma, roca qarTul<br />
universitetSi pirveli leqciis wakiTxva daivala. igi `Jer kidev peter-
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 99<br />
burgis universitetSi axerxebda leqciebis qarTulad wakiTxvas... 1917<br />
wlis maisSi Tbilissa da quTaisSi wakiTxuli didebuli leqciac iKo<br />
da universitetis daarsebis samoqmedo programac~ (JorbenaZe 1981,<br />
229).<br />
pirveli leqcia qarTul universitetSi dainiSna 1918 wlis 30<br />
ianvars<br />
vars. es aris faqtob<br />
tobriv ofici<br />
cialu<br />
luri Tari<br />
riGi qarTu<br />
Tuli samec<br />
mecni<br />
nie-<br />
ro <strong>enis</strong> ofici<br />
cialu<br />
luri <strong>axali</strong> sico<br />
cocxlis cxlis dawKe<br />
wKebi<br />
bisa<br />
sa. `30 ianvars aravis<br />
gahkvirvebia, rom ivane JavaxiSvilis mosasmenad mosulTa ricxvma Kvela<br />
molodins gadaayarba~ (JorbenaZe 1991, 229).<br />
Tu ramdenad didi iKo <strong>qarTuli</strong> sazogadoebis survili da molodini,<br />
qarTulad moesminaT samecniero Temebze saubari, amis kargi dasturia<br />
d. kldiaSvilis mogoneba grigol robaqiZis mier wakiTxuli sa-<br />
Jaro leqciebis Taobaze. XX saukunis dasawKisia; `am xanebSi iKo quTais-<br />
Si pirveli gamosvlebi saJaro leqciebiT r. g.-is (grigol robaqiZis _<br />
g. g.). igi leqci<br />
ciebs kiTxu<br />
Txulob<br />
obda rusul enaze<br />
ze. xalxi uzomo eswreboda.<br />
didad vwuxdiT, rom leqtori erideboda qarTulad gamosvlas da<br />
vnatrob<br />
robdiT movswre<br />
vswrebo<br />
bodiT qarTul enaze warmoTqmul leqci<br />
cias<br />
as. bevri<br />
amarTlebda leqtors, qarTulad ar SeiZleba am leqciebis gadmocemao~<br />
(kldiaSvili 1981, 290). SeuTvliaT leqtorisTvis, leqciebi<br />
qarTulad ekiTxa. g. robaqiZes piroba miucia. `mokle xanSi kidec aasrula<br />
Tavisi danapirebi. maxsovs pirveli misi saJaro qarTulad waki-<br />
Txuli leqcia. leqcia iKo baraTaSvilze~ (iqve, gv. 291). d. kldiaSvili<br />
ganagrZobs: `sazogadoeba gansxvavebul aGtacebaSi moiKvana am leqciam.<br />
gazeTebSi diadi qebiT ixseniebdnen leqciis Sinaarss, leqtoris codnas<br />
da gansakuTrebiT aGniSnavdnen leqtoris saucxoo qarTuls... leqtoris<br />
araCveulebrivi lamazi <strong>qarTuli</strong>s gamgone msurvelTa ricxvi SesamCnevad<br />
izrdeboda. usmendnen leqtors sulganabulni da Tavis Kurebs<br />
ar uJerebdnen, Tu aseTi Snoiani <strong>qarTuli</strong>T SesaZlebeli iKo leqciebis<br />
kiTxva...<br />
Tamamad vambob, rom r. g.-m gamoacocxla maSindeli qarTveloba; Tavisi<br />
saJaro leqciebiT naTlad daumtkica sazogadoebas, rom <strong>qarTuli</strong><br />
ena SvenebiT savsea, rom misiT mSvenivrad gamoiTqmeba adamianis Kovelgvari<br />
suliskveTeba, gamoixateba imis azrovneba~ (kldiaSvili 1981, 201-<br />
202).<br />
Kovel dargSi qarTulad wakiTxuli pirveli leqcia sagangebo movlenad<br />
miiCneoda. <strong>qarTuli</strong> samecniero <strong>enis</strong> <strong>axali</strong> kuTxiT warmoCena<br />
xdeboda. amitom eqceoda sagangebo KuradGeba am faqtebs. `rasakvirvelia,<br />
leqciebis qarTulad kiTxva samaTematiko, sabunebismetKvelo da<br />
samedicino dargebze metad da ufro Zneli saqme iKo, vidre humanitarul<br />
dargebze: istoriasa da filologiaSi, filosofiasa da iurisprudenciaSi...<br />
maTematikasa da fiziakaSi, qimiasa da biologiaSi _ aq,<br />
sul erTiao, qarTul enas Taviis funqciis Sesruleba ar SeuZliao~<br />
(JorbenaZe 1981, 246)...
100<br />
g. gogolaSvili<br />
pirvel leqcias qarTul enaze maTematikur analizSi kiTxulobs<br />
prof. a. razmaZe. `mas ara marto studentebi da msmenelebi eswrebian,<br />
aramed profesorTa kolegiis mTeli Semadgenloba, rac leqcias sazeimo<br />
xasiaTs aZlevs... ovaciiT xvdebian profesor a. razmaZis pirvel leqcias<br />
maTematikaSi... ase gegonebodaT, TiTqos maTematikaSi qarTulad<br />
leqciis wakiTxvas didi winaistoria hqonda~ (JorbenaZe 1981, 246).<br />
kidev ramdenime magaliTi: `daxvewili, Camoqnili <strong>qarTuli</strong>T iwKebs<br />
leqciebis kiTxvas docentis movaleobis aGmsrulebeli arCil xaraZe...~<br />
(iqve).<br />
astronomiaSi `daxvewili literaturuli <strong>qarTuli</strong>T~ kiTxulobs<br />
leqcias prof. andria benaSvili. `mis mier SemoGebuli rigi astronomiuli<br />
terminebisa sabolood damkvidrda mecnierul metKvelebaSi~ (iqve,<br />
247). davakvirdeT: ra sizustiT aGricxaven: `bunebismetKvelebis gan-<br />
Kofilebaze pirvel leqcias araorganul qimiaSi 1918 wlis oqtombers<br />
(uditoria #86) gayedili msmenelebis winaSe kiTxulobs damsaxurebuli<br />
profesorni p. meliqiSvili. pirveli <strong>qarTuli</strong> leqcia qimiaSi Kvelaze<br />
adre darbazSi mKofma iv. JavaxiSvilma miuloca mas~ (iqve, 247).<br />
igoneben: udides maTematikoss n. musxeliSvils <strong>qarTuli</strong> metKveleba<br />
uyirda. universitetis administraciam is moiwvia, 10 Tve xelfass<br />
uxdida da SesaZlebloba misca, moemzadebina leqciebi qarTulad maTematikaSi...<br />
pirveli leqcia medicinis mecnierebaSi 1918 wlis 15 noembers waikiTxa<br />
prof. aleqsandre naTiSvilma. prof. arkadi JorbenaZe igonebda:<br />
al. naTiSvili TbilisSi 14 noembers Camovida. meore dGes leqciaa daniSnuli.<br />
saGamos i. JavaxiSvili estumra da hkiTxa, ra enaze apirebda<br />
leqciis wakiTxvas. gairkva rom mas qarTulad leqciis wakiTxva gauyirdeboda,<br />
i. JavaxiSvili darCa al. naTiSvilTan: erTad moamzades qarTulad<br />
pirveli leqcia. Tavze daaTendaT. diliT erTi auditoriisaken<br />
wavida, meore _ samuSao kabinetisaken. al. naTiSvili `Semdgom erT-er-<br />
Ti moTave gaxda <strong>qarTuli</strong> samedicino terminologiis dafuZnebisa~...<br />
SeiZleba zedmeti mogveCvenos amdeni magaliTis moKvana, magram faqtia:<br />
<strong>qarTuli</strong> samecniero ena fexs idgams. misi Koveli nabiJi aGnusxulia;<br />
Kovel nabiJs sagangebo KuradGeba eqceva...<br />
universitetis gafarToebam, fakultetebis gamravelbam (1919 wels<br />
ukve sami fakulteti, _ sibrZnismetKvelebis, samaTematiko-sabunebismetKvelo<br />
da samkurnalo) mainc mwvaved dasva samecniero-pedagogiuri<br />
kadrebiT dakompleqtebis sakiTxi. `vinaidan qarTvel mecnierTa nakleboba<br />
sagrZnobi iKo, gadawKda, moewviaT rusi mecnierebi, <strong>qarTuli</strong> <strong>enis</strong><br />
armcodneni, magram mxolod sami wlis vadiT, romlis ganmavlobaSi isini<br />
valdebulni iKvnen, <strong>qarTuli</strong> SeeswavlaT ise, rom leqciebis kiTxva<br />
qarTulad SesZlebodaT. garda amisa, im profesorebs, romlebic leqciebs<br />
rusulad kiTxulobdnen, TanaSemweebi (asistentebi, ordinatorebi)<br />
<strong>qarTuli</strong> <strong>enis</strong> mcodneni unda hKoloda (oqmebi, gv. 40).
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 101<br />
am wesiT moiwvies akad s. navaSini (botanika), i. figurovski (klimatologia<br />
da meteorologia), b. uvarovi (zoologia da antomologia)<br />
da sxva. specialistebs iwvevdnen evropidan, mag. holandiidan erenfesti<br />
(fizika).<br />
1920 wels arseboba SewKvita amierkavkasiis kerZo universitetma<br />
(ver gavarkvieT, romeli wlidan arsebobda). profesorTa sabyom 1920<br />
wlis 7 enk<strong>enis</strong>Tvis sxdomaze (oqmi #17) ganixila `mTavrobis winadadeba,<br />
moewKos saxelmwifo universitetTan paraleluri kursebi rusul<br />
enaze im studentTaTvis, romelnic swavlobdnen Kofils amierkavkasiis<br />
kerZo universitetSi~ (oqmebi, gv. 136). profesorTa sabyo iGebs mTavrobis<br />
winadadebas: paralelur rusul ganKofilebas qmnis sabunebismetKvelo<br />
da samkurnalo fakultetebis meore da mesame kursebze; sxva<br />
kursebi arc arsebobda faqtobriv. aman sakmaod gaurTula universitets<br />
saqme, Tumca sabyo mainc axerxebs saqmis mogvarebas (leqciebi iki-<br />
Txeba rusulad calke gadmosulTaTvis...).<br />
erTi mxarea leqciebis qarTulad kiTxva; samecniero terminologiis<br />
SemuSaveba. meore mxriv, am terminologiis damkvidreba, gavrceleba;<br />
<strong>qarTuli</strong> samecniero krebulebis, saxelmZGvaneloebis, monografiebis<br />
gamocema.<br />
universitetis daarsebis 20 wlisTavze i. JavaxiSvili sagangebod<br />
aGniSnavda: `ramdenJer gamigonia, rom <strong>qarTuli</strong> mecnieruli mwerloba<br />
ver Seiqmnebao. 1917 wels amas gvimtkiceben, rom <strong>qarTuli</strong> mecnierebis<br />
dafuZneba SeuZlebeliao da vasil petriaSvilma ara-Tu uarKo, aramed<br />
daamtkica, rom saucxoo samecniero Txzulebis dawera SeuZlia, dawera<br />
da gamosca kidec iseTi Txzuleba, romelic ar CamorCeba arcerT evropul<br />
enaze dawerils!~ (JavaxiSvili 1971, 9).<br />
axladdaarsebul universitetSi sagangebo msJelobis sagani iKo<br />
`universitetis organos daarseba~ (oqmebi, gv. 159). 1919 wlis 9 aprilis<br />
profesorTa sabyos sxdomaze daadgines: `gamocemul iqnes universitetis<br />
organo, romelic JerJerobiT saerTo iqneba Kvela fakultetisaTvis~<br />
(oqmebi, gv. 150). universitetis organos `tfilisis universitetis<br />
moambe~ ewoda. saredaqcio kolegiaSi Sevidnen: i. JavaxiSvili, k.<br />
kekeliZe, a. SaniZe, a. razmaZe, sp. virsalaZe.<br />
ukve 1919 wels gamoica `tfilisis universitetis moambe, #1, 1 nakveTi~,<br />
romelic Seicavda sibrZnismetKvelebis fakultetis profesorTa<br />
Sromebs:<br />
i. KifSi<br />
SiZe<br />
_ asimilaciisa da disimilaciis wesi qarTulsa da<br />
megrulSi;<br />
S. nucu<br />
cubi<br />
biZe<br />
_ bunebisaTvis cnebisa;<br />
k. keke<br />
keli<br />
liZe<br />
_ nawKveti <strong>qarTuli</strong> hagiografiis istoriidan<br />
(cxovreba ilarion qarTvelisa);<br />
d. uzna<br />
naZe _ `laibnicis Patites perceptions-Ta adgili fsiqologiaSi;
102<br />
g. gogolaSvili<br />
a. Sani<br />
niZe _ nasaxelari zmnebi qarTulSi;<br />
s. avali<br />
liani<br />
_ xizani;<br />
e. TaKa<br />
KaiS<br />
iSvi<br />
vili<br />
_ SeniSvnebi zarzmis eklesiisa da mis siZvele-<br />
Ta Sesaxeb.<br />
stati<br />
tiebi ibeyde<br />
deba mxolod qarTu<br />
Tulad<br />
lad; ar axlavs ucxouri reziumeebi.<br />
`tfilisis universitetis moambis~ gamocema imdenad mniSvnelovnad<br />
miaCniaT, rom profesorTa sabyo sagangebod msJelobs, `universitetis<br />
moambe~ vis daurigdes (oqmebi, gv. 203). aseve 1920 wlis 15 maiss `ga<br />
gani<br />
ni-<br />
xiles<br />
les: prof. iv. beritaSvilis gancxadeba `universitetis moambis~<br />
gamocemisa da saredaqcio kolegiis Sesaxeb. daad<br />
adgi<br />
gines<br />
nes: miendos fakultetebs<br />
gamoarkvion `moambis~ gamocemis saqme, Tu rogorc iqnes daKenebuli<br />
momavalSi~ (oqmebi, gv. 219). profesorTa sabyos 1920 wlis 30 ivnisis<br />
sxdomaze `ganixiles universitetis moambis gamocemis saqme. daad<br />
ad-<br />
gines<br />
nes: Tanaxmad sibrZnismetKvelebis fakultetis moxsenebisa, profesorTa<br />
sabyom daadgina:<br />
a) universitetis organos gamocemis xelmZGvanelad da pasuxismgeblad<br />
unda iKos erTi piri;<br />
b) saredaqcio kolegia unda Sedgebodes fakultetebis warmomadgenelTagan;<br />
g) mowveul iqnes sagangebo koreqtori da ukanasknel<br />
d) sasurvelia, rom xelmZGvanel redaqtorad sibrZnismetKelebis<br />
fakultetis warmomadgeneli iKos~ (oqmebi, gv. 233).<br />
ar aris msJeloba publikaciaTa enaze: cxadia, igulisxmeba, rom es<br />
aris <strong>qarTuli</strong> gamocema. KuradGebis gamaxvileba im faqtze, rom xelmZGvaneli<br />
unda iKos sibrZnimetKvelebis fakultetis warmomadgeneli<br />
da mowveul iqnes specialuri koreqtori, mianiSnebs imis Sesaxeb, rom<br />
sagan<br />
gange<br />
gebo Kura<br />
radGe<br />
dGeba eqce<br />
ceoda krebu<br />
bulis enas.<br />
1921 wlis 16 noembers profesorTa sabyo isev ubrundeba `universitetis<br />
moambis~ gamocemis sakiTxs:<br />
`ga<br />
gani<br />
nixi<br />
xiles<br />
les: moxseneba prof. a. SaniZisa Sesaxeb `universitetis moambis~<br />
gamocemis wesis Secvlisa.<br />
1. `universitetis moambe~ gadakeTdes im gvarad, rom Sig ibeydebodes<br />
gamokvlevani universitetis muSakebisa im rigiT, rogorc Semodis<br />
redaqciaSi, da werilebi ar iqnes ganawilebuli fakultetebis mixedviT.<br />
2. moambe gamodiodes nakveTebad (SeZlebisdagvarad weliwadSi<br />
oTxJer), saerTo paginaciiT, ocidan ocdaaT Tabaxamde, raica Seadgens<br />
erT toms.<br />
3. jurnali daibeydos 900 calad. avtorebs mieces 50 gadmonabeydi.<br />
4. warmodgenil xelnawerSi savsebiT mzad unda iKos dasabeydad da<br />
advilad ikiTxebodes.
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 103<br />
daad<br />
adgi<br />
gines<br />
nes: dakmaKofildes ucvlelad~ (oqmebi, gv. 294-295).<br />
1919 wlidan moKolebuli universitetis samecniero gamocemebi ar<br />
SewKvetila TiTqmis saukunis bolomde. `universitetis moambes~ `universitetis<br />
Sromebi~ cvlis. sabyoTa xelisuflebis damKarebis Semdeg<br />
gaizarda rusuli <strong>enis</strong> roli samecniero cxovrebaSi. momravlda rusulad<br />
gamoqveKnebuli naSromebi periodul gamocemebSi. magaliTisaTvis:<br />
`tfili<br />
lisis saxel<br />
xelmwi<br />
mwifo univer<br />
versi<br />
site<br />
tetis tis Srome<br />
mebi~,<br />
V, 1930w.<br />
gamoqveKnebulia 19 statia; <strong>qarTuli</strong>a 14: rusuli _ 5. sainteresoa<br />
rusulad dabeydil statiaTa Tematika (marqsizm-leninizmi, papirologia,<br />
rusuli literatura, msoflio literatura...). reziume ucxo enaze<br />
araa savaldebulo. 19 statiidan mxolod erTs aqvs reziume rusulad<br />
(gamokvleva osur enas exeba).<br />
t. XVIII, 1941<br />
gamoqveKnebulia 12 statia; 9 _ qarTul enaze, 3 _ rusulad.<br />
ucxouri reziume aqvs 7 qarTul statias; erT maTgans 2 enaze (rusulad<br />
da frangulad), danarCenebs _ rusulad. sarCevi dabeydilia or<br />
enaze (qarTulad da rusulad).<br />
t. 55, 1954.<br />
gamoqveKnebulia 19 statia; 14 qarTul enaze, 5 _ rusulad. qar-<br />
Tul statiaTagan 7-s aqvs reziume rusul enaze.<br />
t. 114, 1965 (filologiur mecnierebaTa seria)<br />
gamoqveKnebulia 22 statia. Kvela <strong>qarTuli</strong>a. reziume ara aqvs or<br />
statias. danarCenebs axlavs rusuli reziume.<br />
t. 138 (B 1) huma<br />
mani<br />
nita<br />
taru<br />
ruli mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani,<br />
1971<br />
dabeydilia 15 samecniero statia. maT Soris 2 _ rusulad. qar-<br />
Tul statiebs axlavs rusuli reziume, rusul statiebs _ <strong>qarTuli</strong><br />
reziume. sarCevi ibeydeba sam enaze (qarTulad, rusulad da inglisurad).<br />
t. 140 (B 2) huma<br />
mani<br />
nita<br />
taru<br />
ruli mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani,<br />
1971<br />
tomi sainteresoa imiT, rom masSi werilebi gamoqveKnebulia 3 enaze:<br />
qarTulad 13: rusulad 2 da germanulad _ 7. TiTqmis Kvelas axlavs<br />
ori reziume _ qarTuls rusul-germanulad, germanuls _ qar-<br />
Tul-rusulad, rusuls _ qarTul-germanulad. amgvari rTuli enobrivi<br />
viTareba imis Sedegia, rom tomi i<strong>enis</strong> da Tbilisis universitetebis<br />
erToblivi gamocemaa.<br />
Tumca isicaa gasaTvaliswinebeli, rom reziumeebis sistema TiTqmis<br />
savaldebulo xdeba. momdevno tomebSi ZiriTadad rusuli reziumeebia,<br />
SigadaSig franguli, germanuli Tu inglisuri. inglisuri reziumeebi<br />
90-iani wlebidan TiTqmis mTlianad Caenacvla rusuls.<br />
Cven aq bolo magaliTebi humanitaruli seriidan moviKvaneT. warmovadgens<br />
1940 wels gamoqveKnebuli 7 tomis<br />
(sxvadasxva dargis) monacemebs<br />
statiis <strong>enis</strong> TvalsazrisiT (Tsu Srome<br />
mebi, t. t<br />
XI-XVII<br />
XVII).
104<br />
g. gogolaSvili<br />
maTe<br />
Tema<br />
mati<br />
tika<br />
_ 1 statia rusulad<br />
qimia<br />
_ 3 statia qarTulad, 1 _ rusulad<br />
geolo<br />
logia<br />
_ 2 statia rusulad<br />
biolo<br />
logia<br />
_ 2 statia qarTulad, 2 _ rusulad<br />
fsiqo<br />
qolo<br />
logia<br />
_ 11 statia qarTulad<br />
peda<br />
dago<br />
gogi<br />
gika<br />
_ 1 statia qarTulad<br />
filo<br />
loso<br />
sofia<br />
_ 1 statia qarTulad<br />
ekono<br />
nomi<br />
miku<br />
kuri mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
_ 5 statia qarTulad, 1 _ rusulad<br />
isto<br />
toria<br />
_ 5 statia qarTulad, 5 rusulad<br />
samar<br />
marTa<br />
Tali<br />
_ 1 statia qarTulad<br />
lite<br />
tera<br />
ratu<br />
turaT<br />
raTmcod<br />
mcodne<br />
neoba<br />
_ 2 statia qarTulad, 1 rusulad<br />
qarTu<br />
Tuli lite<br />
tera<br />
ratu<br />
turis isto<br />
toria<br />
_ 5 statia qarTulad<br />
dasav<br />
savleT evro<br />
ropis lite<br />
tera<br />
ratu<br />
turis isto<br />
toria<br />
_ 1 statia rusulad<br />
enaTmec<br />
mecni<br />
niere<br />
reba<br />
_ 3 statia qarTulad, 2 _ rusulad.<br />
arcerT rusul statias ara aqvs reziume sxva enaze; cxadia, arc<br />
qarTulad. qarTul statiebs aqvs reziume rusulad.<br />
faqtia, Tbilisis saxelmwifo universitetis Sromebis mixedviT samecniero<br />
literaturis ena <strong>qarTuli</strong>a. ociani wlebis Sua xanebidan arcTu<br />
iSviaTia rusuli ena; ucxouri (vTqvaT, germanuli) specialur<br />
tomSi gamoiKeneba statiis enad.<br />
saxelmZGvaneloebis ena Cveulebriv <strong>qarTuli</strong>a, garda im gamocemebisa,<br />
romlebic gankuTvnilia im ganKofilebebisaTvis, sadac swavlebis ena<br />
aris rusuli (magaliTad, rusuli filologiis ganKofileba, fizikis<br />
fakultetis rusuli seqtori...)<br />
90-ian wlebSi universitetSi gaCnda nawilobriv inglisurenovani<br />
ganKofileba _ biznesisa; specialuri saxelmZGvaneloebi am ganKofilebisaTvis<br />
ar gamocemula.<br />
aq warmodgenili suraTi rom sworad asaxavs swavlebisa da Seswavlis<br />
<strong>enis</strong> viTarebas Tbilisis saxelmwifo universitetSi, amis naTeli<br />
magaliTia `stalinis saxelobis Tbilisisi saxelmwifo universitetis<br />
gamocemaTa bibliografia 1919-1960~ (Tb., 1961w.).<br />
<strong>qarTuli</strong> samecniero literaturis da Sesabamisad <strong>qarTuli</strong> samecniero<br />
<strong>enis</strong> ganviTareba myidrod ukavSirdeba saqarTvelos mecnierebaTa<br />
akademiis CamoKalibebas. saqarTvelos mecnierebaTa akademiis Seqmnamde<br />
(1941 w.) TbilisSi arsebobs ssr kavSiris mecnierebaTa akademiis saqar-<br />
Tvelos filiali; mas aqvs instituti _ kavkasiismcodneobisa. am institutis<br />
bazaze 1936 wels Seiqmna <strong>enis</strong>, istoriis da materialuri kulturis<br />
(enimkis) instituti akad. n. maris saxelobisa. instituts hqonda<br />
10 ganKofileba (qarTvelur enaTa, kavkasiur enaTa, leqsikologiis,<br />
istoriis, arqeologiis, eTnografiis, maxlobeli aGmosavleTis enaTa,<br />
terminologiiis, zogadi enaTmecnierebis, filologiis).<br />
enimkis grifiT gamoica ramdenime monografia: i. JavaxiSvilisa _
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 105<br />
`<strong>qarTuli</strong> da kavkasiuri enebis Tavdapirveli buneba da naTesaoba~<br />
(1937), arn. Ciqobavas _ `yanur-megrul-<strong>qarTuli</strong> SedarebiTi leqsikoni~,<br />
`saqarTvelos istoria~ (n. berZeniSvilis, i. JavaxiSvilis, s. JanaSias<br />
_ 1943). rusul-<strong>qarTuli</strong> leqsikoni, ramdenime terminologiuri<br />
leqsikoni... am gamocemebs TavianTi mniSvneloba dGesac ar daukargavs,<br />
amitom gansakuTrebulia maTi roli <strong>qarTuli</strong> samecniero <strong>enis</strong> ganviTarebaSi.<br />
enimki<br />
scemda periodul gamocemebs _` enimkis moambe~ da `masalebi<br />
saqarTvelosa da kavkasiis istoriisaTvis~. 1937-1944 wlebSi gamoqveKnda<br />
enimkis moambis 14 tomi; `masalebis~ 7 tomi 21 nakveTad. es iKo<br />
maGalmecnieruli qarTulenovani gamocemebi.<br />
magaliTisaTvis warmovadgenT `enim<br />
enimkis moam<br />
ambis<br />
bis~ ramdenime nomers:<br />
t. III, 1938w.<br />
gamoqveKnebulia 19 statia. erTi frangulad (frangi avtorisa),<br />
danarCeni _ qarTulad. statiebs ara aqvT ucxouri reziume.<br />
sagangebo xasiaTisaa IV tomis I nakve<br />
kveTi<br />
(1938w.). masSi gamoqveKnebulia<br />
a. SaniZis vrceli gamokvleva axladaGmoCenili albanuri anbanis<br />
Sesaxeb. werili rusulenovania, axlavs vrceli reziume qarTulad da<br />
frangulad. amave nakveTSi ibeydeba i. abulaZis mokle werili amave Temaze<br />
rusulad. mizani cxadia _ informaciis ufro farTod gavrceleba.<br />
sxva tomebi Cveulebrivia:<br />
t. V-VI,<br />
VI, 1940w.<br />
gamoqveKnebulia 32 werili. 30 qarTul enaze, 2 _ rusulad. 6 qar-<br />
Tul werils axlavs reziume rusulad da frangulad, 1-s rusulad.<br />
t. XIV, 1941w.<br />
gamoqveKnebulia 15 werili. 1 werili rusul enazea; mas axlavs<br />
<strong>qarTuli</strong> reziume. sam qarTul werils axlavs reziume rusul-franulad,<br />
erTs _ rusulad.<br />
amgvarad, iseve rogorc universitetis samecniero gamocemebs, saqar-<br />
Tvelos mecnierebaTa akademiis Seqmnamde, akademiur gamocemebsac es<br />
principi aqvs: araa savaldebulo ucxouri reziume. ucxouri reziumis<br />
SemTxvevaSi Cveulebrivia rusuli; evropul enaTagan upiratesoba eZleva<br />
franguls.<br />
1940 wels ssr kavSiris mecnierebaTa akademiiis kavkasiis filialis<br />
kavkasiismcodneobis institutma gamosca `akademiis moambe~. 1941 wlidan<br />
_ saqarTvelos mecnierebaTa akademiis Seqmnis Semdeg gagrZelda<br />
akademiis moambis gamocema. weliwadSi gamodioda TiTo tomi aT nom-<br />
rad; mogvianebiT 12 nomrad (TveSi erTi). Tu ra viTareba iKo enobrivi<br />
TvalsazrisiT, SeiZleba davinaxoT I-XI tomebis (1949-1950 wlebis) gamocemaTa<br />
analizis safuZvelze. amTaviTve SevniSnavT: araa erTiani standarti.<br />
werilebi ibeydeba ZiriTadad qarTulad, aseve rusulad, inglisurad,<br />
germanulad, frangulad. zog qarTul gamocemas (nomers, statias)<br />
aqvs paraleluri teqsti rusul enaze, zogs aqvs reziume erT ena-
106<br />
g. gogolaSvili<br />
ze, zogs _ or enaze, zogic reziumes gareSea.<br />
viTarebas warmovadgen dargebis mixedviT im TanmimdevrobiT ra<br />
TanmimdevrobiTac ibeydeba `akademiis moambeSi~.<br />
I. marqsizm<br />
qsizm-le<br />
leni<br />
niniz<br />
nizmi<br />
1. marqsizm-leninizmis klasikosebi.<br />
3 statia tia qarTu<br />
Tulad<br />
lad. samive paralelur rusul gamocemaSi.<br />
2. literatura marqsizm-leninizmis klasikosTa Sesaxeb.<br />
3 statia tia qarTu<br />
Tulad<br />
lad. erTs aqvs paraleluri rusuli teqsti,<br />
ori paralelur rusul gamocemaSi.<br />
anu Kvelas aqvs paraleluri rusuli teqsti.<br />
II. fizi<br />
ziko<br />
ko-ma<br />
maTe<br />
Tema<br />
mati<br />
tiku<br />
kuri, sabu<br />
bune<br />
nebis<br />
bisme<br />
metKve<br />
tKvelo da teqni<br />
niku<br />
kuri me-<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
1. maTe<br />
Tema<br />
mati<br />
tika<br />
a) maTematikis dafuZnebis <strong>sakiTxebi</strong>.<br />
4 statia tia qarTu<br />
Tulad<br />
lad; 1 _ paralelur rusul gamocemaSi; 3-s<br />
axlavs paraleluri rusuli teqsti; 1-s _ reziume frangulad.<br />
5 statia tia rusu<br />
sulad,<br />
3-s reziume qarTulad da frangulad, 1-s<br />
_ qarTulad.<br />
b) ricxvTa Teoria da algebra.<br />
7 statia tia qarTu<br />
Tulad<br />
lad; 5 _ paralelur rusul gamocemaSi, 2-s<br />
paralelur rusul gamocema.<br />
1 statia tia rusu<br />
sulad<br />
lad, reziume qarTul enaze.<br />
1 statia tia ingli<br />
glisu<br />
surad<br />
rad, reziume qarTul enaze.<br />
3 statia tia germa<br />
manu<br />
nulad<br />
lad; 1-s reziume qarTulad, 1-s qarTulad<br />
da rusulad.<br />
g) geometria<br />
3 statia tia qarTu<br />
Tulad<br />
lad; 1-s reziume rusul da inglisur enaze. 2<br />
paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
4 statia tia rusu<br />
sulad<br />
lad, 4-ves reziume germanul enaze.<br />
2 statia tia ingli<br />
glisu<br />
surad<br />
rad, 2-ves reziume qarTul enaze.<br />
d) analizi da diferenciuli aGricxva<br />
78 statia tia qarTu<br />
Tulad<br />
lad, aqedan 7-s paraleluri teqsti rusul<br />
enaze, 2--s reziume rusulad, 1-s reziume inglisurad.<br />
49 _ paralelur gamocemeSi rusul enaze<br />
56 statia tia rusul enaze<br />
ze, 2-s paraleluri teqsti germanulad,<br />
30-s reziume qarTulad, 2-s qarTulad da frangulad, 5-s germanulad.<br />
2 statia tia germa<br />
manul<br />
enaze<br />
ze, 2-ves reziume qarTulad. da inglisurad<br />
2. astro<br />
trono<br />
nomia<br />
1 qarTu<br />
Tuli statia<br />
tia, reziume rusulad<br />
3 rusu<br />
suli statia<br />
tia, 1-s reziume qarTulad da inglisurad, 1-s
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 107<br />
germanulad.<br />
3 ingli<br />
glisu<br />
suri statia<br />
tia, samives reziume qarTulad.<br />
3. meqa<br />
qani<br />
nika<br />
a) zogadi <strong>sakiTxebi</strong><br />
2 statia tia qarTul enaze<br />
ze, orives reziume qarTulad.<br />
b) hidrodinamika<br />
8 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 2-s paraleluri teqsti rusulad, 1-s<br />
reziume rusulad, 1-s rusulad da inglisurad; 4 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
5 statia tia rusul enaze<br />
ze, 2-s reziume qarTulad, 2-s _ germanulad,<br />
1-s germanulad da qarTulad.<br />
g) drekadobis Teoria<br />
13 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 2-s reziume rusulad. 11 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
17 statia tia rusul enaze<br />
ze, 10-s reziume qarTulad, 1-s _ germanulad.<br />
d) maTematikuri fizika<br />
4 rusu<br />
suli statia<br />
tia, 1-s paraleluri teqsti germanul enaze.<br />
4. fizi<br />
zika<br />
a) qvanturi meqanika<br />
7 statia tia qar<br />
q<br />
arTul enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad, 2-s<br />
reziume rusulad. 3 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
5 statia tia rusul enaze<br />
ze, 3-s reziume qarTulad.<br />
b) nivTierebis agebuleba. atomis birTvis fizika. atomuri energia.<br />
5 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad, 1-s<br />
reziume _ rusulad; 3 _ paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
4 statia tia rusul enaze<br />
ze, 3-s reziume qarTulad.<br />
g) molekuluri fizika, Termodinamika<br />
9 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 2-s reziume rusulad. 7 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
d) eleqtroba, magnetizmi, eleqtronika<br />
3 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad, 1-s<br />
reziume rusulad. 1 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
4 rusu<br />
suli statia<br />
tia, oTxives reziume qarTulad.<br />
e) optika<br />
1 rusu<br />
suli statia<br />
tia, reziume qarTulad<br />
5. geofi<br />
fizi<br />
ziku<br />
kuri mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
a) geofizika<br />
20 statia<br />
tia qarTul<br />
enaze<br />
ze, 5-s paraleluri teqsti rusulad, 3-s<br />
reziume inglisurad, 1-s rusulad, 1-s rusul-germanulad, 1-s
108<br />
g. gogolaSvili<br />
rusul-inglisurad. 9 paraleluri gamocemaSi rusul enaze.<br />
12 statia tia rusul enaze<br />
ze, 6-s reziume germanulad, 2-s qarTulad,<br />
1-s inglisur-qarTulad.<br />
b) meteorologia<br />
2 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 2 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
g) klimatologia<br />
5 statia<br />
tia qarTul enaze<br />
ze, 5 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
1 statia tia rusul enaze<br />
d) hidrologia<br />
1 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 1 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
6. qimi<br />
miuri mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
a) fizikuri qimia<br />
17 qarTu<br />
Tuli statia<br />
tia, 11-s reziume rusulad, 4 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
9 rusu<br />
suli statia<br />
tia, 3-s reziume qarTulad, 4-s reziume <strong>qarTuli</strong>nglisurad.<br />
b) araorganuli qimia<br />
10 statia tia qarTul enaze<br />
ze, aTives reziume rusulad. 2 statia<br />
rusul enaze, orives reziume qarTulad.<br />
g) organuli qimia<br />
17 qarTu<br />
Tuli statia<br />
tia, 4-s reziume rusulad, 2-s reziume rusul-inglisurad;<br />
11 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
4 rusu<br />
suli statia<br />
tia, 3-s reziume qarTul-inglisurad, 1-s _ qar-<br />
Tulad.<br />
d) analizuri qimia<br />
5 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad, 3-s<br />
reziume rusulad. 1 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
3 statia tia rusul<br />
enaze<br />
ze; 2-s reziume qarTulad.<br />
e) gamoKenebiTi qimia<br />
13 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 2-s reziume rusulad. 11 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
4 statia<br />
tia rusul<br />
enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti germanulad, 1-s<br />
reziume germanulad, 2-s reziume qarTulad.<br />
7. geolo<br />
logi<br />
giuri mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
a) geologia<br />
37 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 18-s reziume rusulad, 1-s paraleluri<br />
teqsti rusulad; 17 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
11 statia tia rusu<br />
sulad<br />
lad, 5-s reziume qarTulad.<br />
b) mineralogia<br />
6 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad, 4-s
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 109<br />
reziume rusulad, 1 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
4 statia tia rusul enaze<br />
ze, 1-s reziume qarTulad, 1-s qarTul-inglisurad.<br />
g) petrografia<br />
18 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 6-s paraleluri teqsti rusulad, 6-s<br />
reziume rusulad. 6 _ paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
7 statia tia rusul enaze<br />
ze, 5-s reziume qarTulad, 1-s qarTul-inglisurad.<br />
d) paleontologia<br />
21 statia<br />
tia qar<br />
arTul<br />
enaze<br />
ze, 3-s paraleluri teqsti rusulad, 3-s<br />
reziume rusulad, 1-s _ inglisurad; 14 _ paralelur gamocemaSi<br />
rusul enaze.<br />
3 statia tia rusul enaze<br />
ze, 1-s reziume qarTul-inglisurad.<br />
1 statia tia frangul enaze<br />
ze, reziume qarTulad<br />
e) hidrogeologia<br />
3 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 3 _ paralelur gamocemaSi rusul<br />
enaze.<br />
8. geog<br />
ogra<br />
rafia<br />
4 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 4-ve paralelur gamocemaSi rusul<br />
enaze<br />
9. niadag<br />
dagmcod<br />
mcodne<br />
neoba<br />
13 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 1-s reziume rusulad; 12 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
10. biolo<br />
logi<br />
giuri mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
a) bioqimia<br />
11 statia<br />
tia qarTul enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad, 1-s<br />
reziume inglisurad, 1-s rusulad, 1-s rusul-inglisurad; 8<br />
paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
3 statia tia rusul enaze<br />
ze, 2-s reziume qarTul-inglisurad, 1-s<br />
qarpTulad.<br />
b) genetika<br />
14 statia<br />
tia qarTul<br />
enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad; 7-s<br />
reziume rusulad; 3-s _ rusul-inglisurad, 1-s _ inglisurad;<br />
3 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
3 statia tia rusul enaze<br />
ze, 1-s reziume qarTul-inglisurad, 1-s _<br />
qarTulad, 1-s _ rusul-inglisurad.<br />
g) embriologia<br />
15 statia<br />
tia qarTul enaze<br />
ze, 4-s paraleluri teqsti rusulad, 5-s<br />
reziume rusulad, 1-s inglisurad, 1-s rusul-inglisurad; 5<br />
paralelur gamocemaSi rusul enaze;
110<br />
g. gogolaSvili<br />
5 statia tia rusul enaze<br />
ze, 4-s reziume qarTul-inglisurad; 1-s<br />
qarTulad.<br />
d) botanika<br />
1 statia tia rusul enaze<br />
mcena<br />
nare<br />
reTa morfo<br />
rfolo<br />
logia, siste<br />
tema<br />
mati<br />
tika<br />
da geog<br />
ogra<br />
rafi<br />
fiuli ganawi<br />
wile<br />
leba<br />
32 statia<br />
tia qarTul<br />
enaze,<br />
1-s paraleluri teqsti rusulad, 9-s<br />
reziume rusulad. 22 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
25 statia tia rusul enaze<br />
ze, 19-s reziume qarTulad, 1-s _ rusulad,<br />
1-s _ inglisurad, 1-s _ frangulad, 1-s paraleluri teqsti<br />
frangulad.<br />
mcena<br />
nare<br />
reTa anato<br />
tomia, fizi<br />
ziolo<br />
logia, ekolo<br />
logia<br />
76 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 3-s reziume rusulad, 6-s rusul-inglisurad,<br />
3-s _ inglisurad, 11-s _ paraleluri teqsti rusulad.<br />
25 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
30 statia tia rusul enaze<br />
ze, 14-s reziume qarTulad, 4-s _ inglisurad,<br />
2-s _ qarTul-inglisurad, 2-s _ qarTul-frangulad, 2-s<br />
_ frangulad, 1-s _ germanulad.<br />
e) zoologia<br />
1 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 1 _ paralelur gamocemaSi rusul<br />
enaze.<br />
uxerxem<br />
xemlo<br />
loni<br />
71 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 13-s reziume rusulad; 2-s paraleluri<br />
teqsti rusul-inglisurad, 1-s rusulad. 55 _ paralelur<br />
gamocemaSi rusulad, maTagan 1-s reziume frangulad, 2-s<br />
_ inglisurad.<br />
22 statia tia rusul enaze<br />
ze, 5-s reziume germanulad, 1-s _ frangulad;<br />
5-s _ qarTulad; 5-s _ qarTul-inglisurad; 1-s _ inglisurad.<br />
3 statia tia ingli<br />
glisur enaze<br />
ze, 2-s _ reziume rusulad, 1-s rusul-qarTulad.<br />
xerxem<br />
xemli<br />
liane<br />
nebi<br />
17 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 11-s reziume rusulad, 1-s _ rusul-inglisurad;<br />
1-s _ inglisurad; 1-s _ paraleluri teqsti<br />
rusul-inglisurad; 1-s rusulad; 3 _ paralelur gamocemaSi<br />
rusulad.<br />
5 statia tia rusul enaze<br />
ze; 2-s _ reziume germanulad; 1-s _ qar-<br />
Tulad.<br />
v) hidrobiologia<br />
3 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 3 paralelur gamocemaSi rusulad.
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 111<br />
6 statia tia rusul enaze<br />
ze; 3-s reziume qarTulad, 1-s germanulad.<br />
z) fiziologia<br />
23 statia tia qarTul enaze<br />
ze, 5-s reziume rusul-inglisurad; 3-s<br />
paraleluri teqsti rusul-inglisurad; 3-s paraleluri teqsti<br />
rusulad; 2-s reziume inglisurad. 11 paralelur gamocema-<br />
Si rusulad; 5-s reziume inglisurad.<br />
12 statia tia rusul enaze<br />
ze; 3-s reziume inglisurad; 1-s qarTulad,<br />
1-s _ germanulad, 3-s qarTul-inglisurad, 1-s _ qarTulgermanulad.<br />
2 statia tia germa<br />
manul enaze<br />
ze; 2-ves reziume rusulad;<br />
1 statia tia ingli<br />
glisur enaze<br />
ze; reziume qarTulad.<br />
T) anatomia, histologia<br />
8 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 2-s reziume rusulad; 1-s inglisurad,<br />
6 paralelur gamocemaSi rusulad, 3-s reziume inglisurad.<br />
4 statia tia rusul enaze<br />
ze; 2-s reziume qarTulad, 1-s germanulad.<br />
11. medi<br />
dici<br />
cina<br />
5 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 3-s reziume rusulad, 2 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
1 statia tia rusul enaze<br />
ze; reziume qarTulad.<br />
12. soflis meur<br />
urne<br />
neoba<br />
a) memcenareoba<br />
26 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 5-s reziume rusulad; 1-s _ inglisurad.<br />
3 _ paraleluri teqsti rusulad. 18 paralelur gamocemaSi<br />
rusul enaze.<br />
1 statia tia rusul enaze<br />
ze.<br />
b) mecxoveleoba<br />
1 statia tia qarTul enaze<br />
ze; reziume _ rusul-inglisurad.<br />
13. teqni<br />
niku<br />
kuri mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
a) saerTo disciplinebi<br />
5 statia tia qarTul<br />
enaze<br />
ze, 1-s paraleluri teqsti rusulad, 1-s<br />
reziume rusulad;<br />
2 statia tia rusul enaze<br />
ze; 2-s reziume qarTulad<br />
b) energetika, eleqtroteqnika<br />
22 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 4-s reziume rusulad; 18 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze.<br />
8 statia tia rusul enaze<br />
ze; 3-s reziume qarTulad.<br />
g) samTo saqme da metalurgia<br />
10 statia<br />
tia qarTul enaze<br />
ze; 1-s paraleluri teqsti rusulad; 4-s<br />
reziume rusulad; 1-s _ rusul-inglisurad; 4 paraleluri
112<br />
g. gogolaSvili<br />
gamocemaSi rusul enaze; 1-s reziume inglisurad.<br />
7 statia tia rusul enaze<br />
ze; 1-s reziume qarTul-inglisurad; 5-s<br />
reziume qarTulad; 1-s reziume rusulad;<br />
d) masalaTa teqnologia da manqanaTmcodneoba<br />
5 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 5 paralelur gamocemaSi rusul enaze;<br />
2 statia tia rusul enaze<br />
ze; 1-s reziume qarTulad; 1-s qarTul-inglisurad.<br />
e) samSeneblo saqme<br />
33 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 1-s paraleluri teqsti rusulad;<br />
31 paralelur gamocemaSi rusul enaze;<br />
6 statia tia rusul enaze<br />
ze; 5-s reziume qarTulad.<br />
III. sazo<br />
zoga<br />
gado<br />
doeb<br />
ebri<br />
rivi mecni<br />
cniere<br />
reba<br />
bani<br />
1. istoria<br />
57 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 26-s reziume rusulad; 2-s _ rusul-inglisurad;<br />
1-s paraleluri teqsti rusulad.<br />
6 statia tia rusul enaze<br />
2. ekonomika<br />
2 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 2-s reziume rusulad; 1 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze;<br />
3. enaTmecniereba<br />
a) zogadi enaTmecniereba<br />
6 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 4-s reziume rusulad; 2 paralelur<br />
gamocemaSi rusulad.<br />
b) qarTveluri enebi<br />
50 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 35-s reziume rusulad; 3-s rusulinglisurad;<br />
10 paralelur gamocemaSi rusul enaze.<br />
3 statia tia rusul enaze<br />
ze; 1-s franguli reziume; 1-s <strong>qarTuli</strong>.<br />
g) kavkasiuri enebi<br />
22 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 18-s reziume rusulad: 1-s rusulinglisurad;<br />
3 paralelur gamocemaSi rusulad;<br />
d) indo-evropuli, semituri da sxva enebi<br />
12 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 2-s reziume rusulad; 2-s _ rusulinglisurad;<br />
1 statia tia rusul enaze<br />
ze.<br />
4. literaturaTmcodneoba<br />
28 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 24-s reziume rusulad; 4 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze;<br />
4 statia tia rusul enaze<br />
ze; 4-s reziume qarTulad.
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 113<br />
5. eTnografia<br />
5 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 1-s reziume rusulad; 1-s _ rusulfrangulad;<br />
3 paralelur gamocemaSi rusul enaze;<br />
1 statia tia rusul enaze<br />
ze; reziume germanulad;<br />
6. xelovnebaTmcodneoba<br />
15 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 4-s reziume rusulad; 10 paralelur<br />
gamocemaSi rusul enaze;<br />
1 statia tia rusul enaze<br />
ze; reziume qarTulad.<br />
7. fsiqologia<br />
8 statia tia qarTul enaze<br />
ze; 6-s reziume rusulad.<br />
rogorc vxedavT, viTareba sakmaod rTulia, araerTgvarovania. 60-<br />
iani wlebidan moxda garkveuli standartis SemuSaveba. qarTul enas<br />
faqtob<br />
tobriv<br />
gauTa<br />
Tanab<br />
nabres rusu<br />
suli ena. redaqciis moTxovna aseTia: `werilebi<br />
warmodgenili unda iKos avtoris survilisamebr qarTul an<br />
rusul enaze. qarTul teqsts Tan unda axldes rusuli da mokle inglisuri<br />
reziume, xolo rusul teqsts _ <strong>qarTuli</strong> da mokle inglisuri<br />
reziume~ (moambe, 1974).<br />
Tu 60-ian wleba<br />
bamde aSka<br />
karad yarbob<br />
bobda qarTu<br />
Tule<br />
leno<br />
nova<br />
vani stati<br />
tie-<br />
bi, 60-ia<br />
iani wlebi<br />
bidan moki<br />
kide<br />
debu<br />
buli<br />
(gan<br />
gansa<br />
sakuT<br />
kuTre<br />
rebiT<br />
70-ia<br />
iani wlebi<br />
bidan<br />
dan)<br />
yarbobs rusu<br />
sule<br />
leno<br />
nova<br />
vani stati<br />
tiebi<br />
bi. qarTulenovani ZiriTadad humanitarul<br />
(qarTvelologiur) dargebSia.<br />
magaliTisaTvis erTi nomeri `moambisa~ (t. 75, #3, 1974): gamoqveKnebulia<br />
56 statia; 51 rusulad, 4 qarTulad (fsiqologia, enaTmecniereba,<br />
filologia, arqeologia). es tipuri variantia. am movlenas xeli<br />
imanac SeuwKo, rom moskovi (BAK) iTxovs disertaciis rusul enaze<br />
Targmnas. 1975 wlamde disertacia SeiZleboda gagzavniliKo BAK-Si<br />
qarTuladac, xolo 1975 wlidan _ mxolod rusulad; igzavneboda publikaciebic,<br />
amitom avtorebi `iiolebdnen~ saqmes (aGar syirdebodaT<br />
rusulad Targmna...). es problema moixsna 90-iani wlebidan: saqarTveloSi<br />
Seiqmna swavlul eqspertTa sabyo da aGar iKo sayiro disertaciis<br />
moskovSi gagzavna, magram amas ZiriTad publikaciebis enaze gavlena<br />
ar mouxdenia.<br />
metic, swavlul eqspertTa sabyos moTxovna aris, disertaciis dacva<br />
gaimarTos qarTul enaze, magram ucxoenovani publikaciebis raodenoba<br />
ar iklebs. moxda erTi mniSvnelovani cvlileba: ucxoenaTagan prioriteti<br />
mieniya inglisurs. samecniero krebulebis reziumireba xdeba.<br />
umetes SemTxvevaSi mxolod inglisurad. magaliTad `akademiis moambis~<br />
Taobaze aGvniSneT. asevea universitetis Sromebis bolo tomebSi. gamovida<br />
23 tomi `saenaTmecniero Ziebebisa~. 1-3 tomSi (1980-1983) reziumeebi<br />
rusulia. me-4 _ me-6 tomebs (1994-96) reziume saerTod ar ax-
114<br />
g. gogolaSvili<br />
lavs, me-7 tomidan moKolebuli (1997) Kvela statias axlavs inglisuri<br />
reziume (gakmonaklisia XXI tomi, sadac reziume saerTod araa!).<br />
ar iqneboda uintereso saqarTvelos mecnierebaTa akademiis kidev<br />
erTi perioduli gamocemis gacnoba.<br />
1961 wlidan mecnierebaTa akademia 10 wlis ganmavlobaSi<br />
gamoscemda `sazogadoebriv mecnierebaTa ganKofilebis moambes~.<br />
gamodioda weliwadSi 6 nomeri. es gamocema erTgvarovani iKo 10 wlis<br />
manZilze.<br />
gamocemis pirvel wels eqvsive nomerSi gamoqveKnda 113 statia<br />
(nomrebis mixedviT asea ganawilebuli: 23-14-15-17-20-24); maTgan 97<br />
qarTul enaze, 16 _ rusulad. rusuli <strong>enis</strong> gamoKenebas ganapirobebs<br />
ori faqtori: avtorTa vinaoba (araqarTvelebi: mag. al. mahometovi, v.<br />
sarbei...) da Tematika; magaliTad p. muradianis sapasuxod (somxuri<br />
warwerebi Jvris monasterSi) ibeydeba werilebi rusul enaze... Kvela<br />
nomers aqvs sarCevi paralelurad rusul enazec. reziume iSviaTia;<br />
magaliTad 6 nomerSi 4-s aqvs rusuli reziume. `sazogadoebrivi<br />
mecnierebaTa ganKofilebis moambe~ am principiT gamodioda 10 weli.<br />
Semdeg (1971 wlidan) `moambe~ daiSala. TiTqmis Kvela ganKofileba<br />
akademiisa (<strong>qarTuli</strong> ena da literatura, istoria, qimia, biologia...)<br />
gamoscems `macnes~. esaa kvartaluri gamocema.<br />
Tavidan `macne~ gamodioda imave principiT, ra principiTac misi<br />
winamorbedi. werilebi ibeydeboda qarTulad, `qarTul werilebs<br />
avtoris survilis mixedviT daerTvis reziume rusul da erT-erT<br />
ucxo enaze~. magaliTad 1971 wlis pirvel nomerSi gamoqveKnda 16<br />
werili, maTgan erTi rusulad; reziume hqonda erT werils, sarCevi<br />
ibeydeboda rusul enazec.<br />
aseve: 1972 wlis oTxive nomerSi gamoqveKnda 78 werili, maTgan 10<br />
rusulad (am SemTxvevaSic avtoris sadaurobisa da Tematikis principi<br />
moqmedebs). reziumeebis raodenoba TandaTan izrdeba. 80-iani wlebidan<br />
rusuli reziume savaldebulo gaxda.<br />
akademiis sistemaSi uamravi gamocemaa _ institutebis Sromebi,<br />
Tematuri krebulebi, erTJeradi gamocemebi. viTareba TiTqmis erTgvaria<br />
(analogiuri `moambis~ viTarebisa). humanitarul (gansakuTrebiT<br />
qarTvelologiur) dargebSi publikaciebis ena <strong>qarTuli</strong>a. aris araqar-<br />
Tulenovani gamocemebic.<br />
erTi nimuSi: 1946 wels gamoica I tomi `iberiul-kavkasiuri enaTmecnierebisa~;<br />
30-e tomamde (1991) sul ramdenime statia gamoqveKnda<br />
evropul enebze (magaliTad, t. XVIII, 1973; 1 frangulad, 2 germanulad,<br />
9 rusulad, 22 _ qarTulad). XXX-XXXIV tomebi faqtobriv <strong>qarTuli</strong>a<br />
(reziumeebic ki ar axlavs ucxo enaze). Tumca es erTi ukiduresobaa.<br />
sxva SemTxvevaSi (magaliTad teqnikuri gamocemebi) ZiriTadad araqar-<br />
Tulenovania.<br />
sxvagvaria TbilisSi gamomavali sakavSiro gamocemebis enobrivi vi-
<strong>axali</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>saliteraturo</strong> <strong>enis</strong> <strong>sakiTxebi</strong> 115<br />
Tareba. magaliTad: `iberiul-kavkasiuri enaTmecnierebis weliwdeuli~<br />
(I t. _ 1974w.; 22-e t. _ 2003w.). statiebis ena _ rusulia; reziumeebis<br />
_ <strong>qarTuli</strong> da inglisuri. ramdenime teqsti gamoqveKnada paralelarad<br />
qarTul enaze.<br />
analogiuria samecniero sesiebis enac. Tu konferencia iKo adgilobrivi<br />
an respublikuri mniSvnelobis, samuSao ena iKo <strong>qarTuli</strong> da<br />
rusuli, iSviaTad ucxouri. evropul enaze wakiTxuli moxseneba iTargmneboda.<br />
saerTaSoriso mniSvnelobis simpoziumebis samuSao ena saqar-<br />
TveloSi qarTulTan erTad iKo evropulic.<br />
Tu Cven mier warmodgenil grZel istorias gadavavlebT Tvals, davaskvniT:<br />
XX sauku<br />
kunis dasa<br />
sawKis<br />
wKisSi, roca xdeba aGorZi<br />
Zine<br />
neba<br />
ba-da<br />
damkvid<br />
mkvidre<br />
re-<br />
ba qarTu<br />
Tuli samec<br />
mecni<br />
niero <strong>enis</strong>a; roca samec<br />
mecni<br />
niero lite<br />
tera<br />
ratu<br />
turis enad<br />
fuZnde<br />
ndebo<br />
boda qarTu<br />
Tuli, gaci<br />
cile<br />
lebiT didi iKo Kura<br />
radGe<br />
dGeba am saqmi<br />
qmisa<br />
sa-<br />
dmi. es gasagebicaa _ iqmneboda faqtobriv <strong>axali</strong>. aTeuli wlebis<br />
Semdeg, roca Seiq<br />
iqmna da damkvid<br />
mkvidrda qarTu<br />
Tuli samec<br />
mecni<br />
niero ena,<br />
ganelda misadmi Kura<br />
radGe<br />
dGeba, ramac<br />
SeiZ<br />
iZle<br />
leba sava<br />
vala<br />
lalo lo Sede<br />
degi mo-<br />
gvces. SiSi ar aris usafuZvlo: ucxour<br />
uri termi<br />
mino<br />
nolo<br />
logi<br />
giis is moyar<br />
yarbe<br />
beba<br />
ba<br />
im SemTxve<br />
mTxveva<br />
vaSic, roca gvaqvs Sesa<br />
saba<br />
bami<br />
misi qarTu<br />
Tuli termi<br />
mine<br />
nebi; <strong>axali</strong><br />
ucxouri termi<br />
mine<br />
nebis uape<br />
pela<br />
lacio gadmota<br />
tana _ qarTu<br />
Tuli <strong>enis</strong> bune<br />
nebis<br />
gauT<br />
uTva<br />
valis<br />
liswi<br />
wineb<br />
neblad, arasa<br />
saval<br />
valde<br />
debu<br />
bulo<br />
looba qarTu<br />
Tuli <strong>enis</strong>a mecni<br />
cnierul<br />
azrov<br />
rovne<br />
neba<br />
baSi da misTa<br />
sTana<br />
nani ni am SiSis Sis safuZ<br />
fuZvels<br />
qmnis.<br />
lite<br />
tera<br />
ratu<br />
tura<br />
margve<br />
gvelaS<br />
laSvi<br />
vili<br />
2000 _ taZari (teqstis avtori p. margvelaSvili),<br />
Tbilisi, 2000.<br />
meli<br />
liqiS<br />
qiSvi<br />
vili<br />
2000 _ p. meliqiSvili, fragmenti saJarod warmo-<br />
Tqmuli sitKvidan: `burJi erovnebisa~, #1-2, Tbilisi, 2000.<br />
metre<br />
treve<br />
veli<br />
1982 _ r. metreveli, saqarTvelos saistorio da saeTnografio<br />
sazogadoeba, Tbilisi, 1982.<br />
metre<br />
treve<br />
veli<br />
1985 _ r. metreveli, saqarTvelos saistorio da saeTnografio<br />
sazogadoeba: <strong>qarTuli</strong> sabyoTa enciklopedia, t. 9, Tbilisi,<br />
1985.<br />
metre<br />
treve<br />
veli<br />
1998 _ r. metreveli, fuZed daedo gelaTi. _ `burJi<br />
erovnebisa~, #2, Tbilisi, 1998.<br />
moam<br />
ambe<br />
1974 _ saqarTvelos mecnierebaTa akademiis moambe, t. 75,<br />
#3, Tbilisi, 1974.<br />
nucu<br />
cubi<br />
biZe<br />
1968 _ S. nucubiZe, Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />
istoria. _ `skola da cxovreba~, Tbilisi,1968.<br />
oqme<br />
mebi<br />
_ profesorTa sabyos oqmebi, Tbilisi, 2006.
116<br />
g. gogolaSvili<br />
saxal<br />
xalxo xo saqme<br />
_ gazeTi `saxalxo saqme~, 1919w. 2 ianvari.<br />
Gamba<br />
baSi<br />
SiZe<br />
1986 _ r. GambaSiZe, <strong>qarTuli</strong> samecniero terminologia<br />
da misi Sedg<strong>enis</strong> ZiriTadi pirncipebi, Tbilisi, 1986.<br />
Sani<br />
niZe<br />
1983 _ a. SaniZe, peterburgis universitetis <strong>qarTuli</strong> samecniero<br />
wre: <strong>qarTuli</strong> sabyoTa encimklopedia, t. 8, Tbilisi, 1983.<br />
Ciqo<br />
qoba<br />
bava<br />
1968 _ arn. Ciqobava, Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />
da <strong>qarTuli</strong> samecniero azrovnebis aGorZineba, `ciskari~, #10, Tbilisi,<br />
1968.<br />
Java<br />
vaxiS<br />
xiSvi<br />
vili<br />
1971 _ i. JavaxiSvili, brZola saqarTveloSi universitetis<br />
daarsebisaTvis, Tsu Sromebi, B 1 (138), Tbilisi, 1971.<br />
Java<br />
vaxiS<br />
xiSvi<br />
vili<br />
1948 _ i. JavaxiSvili, Tbilisisi saxelmwifo universitetis<br />
daarsebis istoriisaTvis, Tsu Sromebi, XXX, Tbilisi, 1948.<br />
Jorbe<br />
bena<br />
naZe<br />
1989 _ b. JorbenaZe, <strong>qarTuli</strong> dialeqtologia, t. I,<br />
Tbilisi, 1939.<br />
Jorbe<br />
bena<br />
naZe<br />
1981 _ s. JorbenaZe, cxovreba da Gvawli ivane JavaxiSvilisa,<br />
Tbilisi, 1981.<br />
Jorbe<br />
bena<br />
naZe<br />
1988 _ s. JorbenaZe, Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />
istoria, Tbilisi, 1988.<br />
GIORGI GOGOLASHVILI<br />
Issues of Modern Standard Georgian<br />
1. The Language of Academic Writing<br />
S u m m a r y<br />
The revival of the Georgian academic language at the turn of the 20s is connected<br />
with the foundation of Georgian University. The newly founded university aimed at<br />
creating technical terminology for every branch of science. The aim was successfully<br />
achieved; For decades the Georgian academic language was formed and developed.<br />
However, since the 80s the process has been reversed. The Georgian terms have been<br />
replaced by foreign ones. This tendency may have undesirable results.